Eesmärgile sirgjoones rühid
ja lõpuks on tulemus peos
siis hetkeks on pea täitsa tühi
see oligi eesmärk ju eos
MINEK
..KÕIK HOOLEKS ANNA
Jumalale
Alati võib loota
Isegi kui loota pole
Enam isegi
Jumalale
Aamen
Me saame haiget sündides ja see jääb meile meelde
ilma et me ise seda üldse teaks
nii tervet maailma me teeme oma keelde
et luua oma mull ja saada taas kõik heaks
Turvatunne
"Jagamine annab topelt tagasi
kuid aega on ikka samapalju
kas ütled jah, et aeg on antud meile kahe peale üks
ja me ei oska millegagi võrrelda
kas elama peame topeltkiirusel või poole aeglasemalt?"
"Oot...mida?
Ettepanek
LOOTUS
On kleiti sisse kootud oma hellad tunded.
Ja prints ja mälestused, muinasjutt ja ootus.
Loob vanaema lugu mitmeid mitmeid tunde.
Et lapsel oleks hea ja ilus, kohtume-veel-lootus.
...ja tagasi
Nohisedes kõrva taga
Naeratus on huulil
Armastan sind kuuni
Kallis-ilus maga maga
ÄNG
Kõik on veel ees, oo
magus valu,
Ootus, lootus, hirm
ja arm
Tahan, kardan, palun,
palun
Aidaku mind nüüd
mu sarm.
... QUOTIDIANUM
Ma usun kus ma pääsen
hinge ikka tirib
kuid kauge mulle päästev
religioon ja kirik
Kas oskangi ma sõnadesse
panna oma hinge
nõnda minna enesesse
kirja panna pinget
Mu kõhklusi ja kõikumisi
pea ees otse tulle
ka julgeid väljahõikumisi
mu tühje mõttemulle
Kas enesesse uskumine
sine cogitatione on
Jumalasse uskumine -
ecclesia ergo sum
Näe, kurat, kotlet kärssab
filosoof mai ääss
ma usun nendest piisab
et pere söönuks saass...
EVELINILE
Ta tuleb läheb
Nagu ise tahab
Nii nagu ette näeb
Ta isepäine plaan
Libiseb läbi dzungli
Tundub vaatajale kõrvalt
Kadedaks teeb
Kiskja vaikne nurr
Radu vaid ise teab
Vaikselt nõtkelt ohtlikult
Üheksat erinevat elu
Tüdruk-kass kõnnib omapäi


kiri elule
ma olen sinu oma
minuga võid teha mida tahad
ma olen valmis mul on täitsa kama
annan sulle oma hinge ihu naha
võta naerdes kõik mis pakun
ükskõiksusega vasta minu heale
rebi rinnust süda väärtusetu
põlgusega sülita mu peale
ma kannatan ja talun
jälgin kõrvalt oma kannatusi
hambad ristis silmad kinni palun
et silmis säiliks väike süsi
et meeles püsiks inimlikkus
nöör et püsiks peo sees taskus
loodan et ei katkeks kannatlikkus
liig ei oleks kõik see rusuv raskus
koidab päev kui jaksan tõusta
mu sees on selgus siht ja jonn
verest puhtaks lükkan oma lõusta
eh persse kumb meis tugevam nüüd on
mul enam pole aega nutta halada
mu nahk on parkund süda vaid üks arm
pisarate asemel saan viskit valada
ma olen valmis tulen elan armastan
Mu Naine
Ärgates libistad käe
üle kuumava keha
musi unisele suule
pesu püksid uks
Roolist kohvimasinani
sahtlist haaratud jõuluvana
pildiga vana kruus peos
nüüd tööle au tööle
Mõtteid koondades peoga
tõmbad üle vananeva näo
see lõhn käel kuumavast kehast
Elu jõud libiido
Taustajõud
Sa ole siin mu kallis,
ole minu jaoks.
Kuid las ma olen, kallis,
korraks enda jaoks.
Sa lihtsalt ole, kallis -
ära miskit küsi.
Sul on mu tänu, kallis,
et sa oled püsiv.
Lihtsuse etikett
Sõnnik - see lapsepõlvemälestus,
hommiku haisev tänulikkus
mu poisid ise lasteaeda - mehed!
Uhke on, hea on, et nii lihtsalt on.
Pühajõel forelli luurates
rahu ja põnevuse sümbioos
ja taas see võimas tänulikkus
kummardus, et nii lihtsalt on.
Ema surm seal kaugel, kus mind polnud
nii teada, nii ootamatu, mööda hoolega vaadatud.
Et piinlemata läks on minu tänulikkus
on leinalgi lõpp, nii lihtsalt on.
Sõbrad oma tegemistega aega pole
raha tahab teenimist, elu elamist.
on olemas kui vaja - tänulikkus
et nad lihtsalt on, nii lihtsalt on.

Täius
Su kõrvad kuulavad
mu aus-nilbeid sosinaid
libisen keelega mööda
niiskeid tuksuvaid kurde
sõrmed juustes surumas
Sinu huuli ümber minu
hinge Sinu omasse
mu mõtet sügavale kurku
tahapoole kaardus keha
nibud marjadena hingeldamas
tõmblusvärinates niisked reied
oiged valged sõrmenukid
varbad mu suus ma
näen tunnen sind üleni
lirtsume tilgume purskame
maitsete lõhnade oiete
kirega lihvitud teemant
himu kiim tung misiganes
Sa oled üleni minu
OM
Sulgu endasse
maailm kaob ära
jääd vaid
elukera
sina
teekond
pisut
kannatust
usku
teadmist
ning sa
teed ellipsi ümber päikese
tiirutad ümber telje
ehk jaksad seekord
hüpata
üle oma varju
auhinnaks selgus
mõnes mõttes
spiraalitad eemale algusest
SUVEHOMMIK
Sõnnik teeb õnnelikuks
kärbsed sinitiivalised
kollase rapsi
põlla peal
mul pole sittagi vaja et
õnnelik olla
piisab haisust
linnulaulust
niiskest hommikupäikesest
Hakk ja ego
Puu otsas soojas vihmas
Istus hakk suled natuke sorgus
Mul tundus nukker see hakk
Suled sorgus nokk norgus
Kuni silmis tal
Nägin kavalt helki
Ma ütleks saatanlikku naeratust
Ta teab midagi
Mida mina ei tea
Põnev ja hirmus
On kahtlustada konspiratsioonis hakki
Oh mind egomaniakki
POHMELL
Kergus naer ülevoolavad tunded
Ükskõikselt vaatad mööduvaid tunde
Õlu jägermeister tulivesi
Need me sõbrad kolmekesi
Magus higi muusika vali
Vesipiip ja nabani nali
Kuklas märgade juuste all
On teadmine tumehall
Hommikulgi veel hüsteeriliselt
meenutad tobedusi aga
Siis hakkad muutuma hõredaks
Surema sees
lubama et
Mitte kunagi enam sest
Nutma ajab kui ilgelt väsind
Ja üüratult sitt on olla
Kiired ja vihased
Kiired ja vihased
Lendavad tihased
Punnis on lihased
Emased, isased
Aasal ja kingul
Tuharad pingul
Uhavad tihased
Ohtlikult ihased
Vana ego vana tõde
Ma lõiguks ennast kui see poleks valus
Ma nutaksin kuid lihtsalt – otsas minu viits
Kui keegi miskipärast minult miskit palub
Ma panen näpu tema ninale ja ütlen piiks
Ma võtan väikse õlle lasen lihtsalt minna
Ja vahel tõstan põlve lasen vaikse suss
Ma kuulan kuidas keha kannab minu vastu vimma
Ma luban läbi vaeva tuleb kindlalt armastus
HAAAH!
Jäine nool sähvab
südamesse
lahustub pulbrina
tuksuva soojusega
kuuma meelainena
jõuab kuklasse
kuumkleepiv äratundmine ja hirm -
Armumine
See sähvatus ja teekond selleni
on terve maailm
Edasi?
on usalduskukkumine
ilus valus hea
Kui muidugi julged

RIST
Sulgu endasse
maailm kaob ära
jääd vaid
kannatust
usku
teadmist
usku